Title teejuht

USA-s uuendatakse autode registreerimisdokumenti , ehk “Title”-t kord aastas, seega erineb sealne mootorsõidukite registreerimise kord meile harjumuspärasest radikaalselt.

Igale autole väljastatakse registreerimistunnistus, ehk “Title”.millele kantakse lisaks sõiduki üldandmetele sõidukiomaniku (reeglina liisingufirma) nimi-“Registered Owner” ning liisinguvõtja, ehk “1-st lienholder”. Eestiga sarnasust sealt otsida ei tasu, sest auto tehnilisi andmeid passi üldse ei kantagi.

Title tuleb uuendada kord aastas ning sõltuvalt osariigist teostatakse selle käigus ka auto kerge tehniline ülevaatus. On osariike, kus tehniline ülevaatus puudub sootuks ning on osariike,kus tehniline ülevaatus piirdub nn “smog –test”-iga ning pidurite ja tulede kontrolliga .

Juhul,kui auto on aasta jooksul sattunud avariisse ,mille käigus on vormistatud ka kindlustusjuhtumi protokoll; väljastab kindlustusselts autole “Salvage title”, mis tähendab,et enne,kui autole uuesti “Clear title “ väljastada,tuleb auto korda teha ning ülevaatuseks osariigi DMV-s (Department of Motor Vehicles) ette näidata. Et aga ka väiksemad värvitööd ja eriti pleki- ja keretööd on USA-s väga kallid ning kvalifitseeritud ja kvaliteetse tööjõu puudumise tõttu(enamiku sellistest töödest teevad ära immigrandid) saab tulemus reeglina ebakvaliteetne, siis eelistavad kindlustusseltsid autod ära müüa. USA-s valitseva tarbijamentaliteedi tõttu ei peeta otstarbekaks kulutada aega ja raha millegi taastamisele vaid visatakse see kas minema või siis müüakse maha nendele, kes sellega midagi teha oskavad. Samuti ei soovi kindlustusvõtjad oodata auto remontimist, vaid kohe poodi uue auto järele tormata. Ikkagi tarbijaühiskond.

Seda sõltumata kahju ulatusest. Näidiseks on lisatud pildid meie poolt ostetud 2010 G 55-st, mis on tüüpiline Salvage juhtum ning müüki pandud kindlustusfirma poolt. Ka see auto oli kuulutatud GEICO Insurance poolt “Total Loss Vehicle”-ks, hoolimata ilmsest tõsiasjast,et auto on selgelt taastatav. “Total Loss” määratlus ei tähendagi sisuliselt midagi muud,kui et auto on kindlustusseltsi poolt kliendile hüvitatud. Auto tehnilise seisukorra kohta see mingeid hinnanguid ei anna. Lisatud on pildid ka Salvage Titlega Lamborghini Gallardost.

Peamine põhjus, miks kindlustusseltsid isegi plekimõlkidega autodele Salvage Title väljastavad, peitub siiski  vastutusest loobumises. Kindlustusseltsil pole ei aega ega ressursse tegeleda kahjujuhtumitega muul moel, kui neid automaatselt hinnates(appraisal) ja hüvitades. Arvestades USA kindlustusseltside mahte, pole arukas hakata jändama iga autoga eraldi, vaidlema kliendiga ja vastutama remondi eest. Igasuguse remondiga võivad hiljem kaasneda kohtuasjad rahulolematute klientide poolt ning seetõttu on seltsid otsustanud absoluutselt kõik kahjujuhtumid automaatselt salvageteks tunnistada ning autod läbi oksjoni ära müüa. Seega vabanetakse tarbetust kõrvaltegevusest, mis neelaks tohutu aja- ja inimressursi ning mille tulemus oleks seejuures ettearvamatute tulemustega.

Siia võib vaid lisada, et Eesti kindlustusseltsid seda tööd ära ei põlga ja vaidlevad kliendiga innukalt.

Juhul,kui auto taastamismaksumus on suurem , kui 75% auto väärtus (uute varuosade tehasehindade põhjal), väljastavad enamikud osariigid autole “Junk” title või siis “Non-repairable” title või siis “Parts only” title. Sellist autot enam arvele võtta ei saa ,ning see on määratud varuosadeks või vanametalliks. Just selliseid autosid tasuks vältida, sest eriti Leedu “autoärimeestel” on tavaks neid USA-st kokku osta, kolmest üks kokku keevitada, kerenumbrid vahetada ning müüa odava hinnaga korras auto pähe kergemeelsetele hinnast pimestatud ostjatele.